Kuidas teha tervislikke toiduvalikuid?

Paljud soovivad toituda tervislikumalt ja parandada oma toitumisharjumusi ning nii mõnedki tahavad ka kaalu langetada. Aga kuidas seda saavutada? 

Usun, et kõik algab toidupoes õigete valikute tegemisest ja teadlikust ostlemisest. Täna kirjutangi sellest, millele võiks toitu valides rõhku panna ja kuidas mina toitu valin.

Aja kokkuhoiu mõttes on enne poeskäiku mõistlik teha ostunimekiri. Nii ei teki poes seda hetke, kus ei oska midagi valida ning pärast koju minnes ei ole ka avastust, et pooled vajalikud asjad jäid taaskord ostmata. Ka aitab asjade planeerimine vältida emotsiooniostude tegemist. Mida pole nimekirjas – seda ei osta!

Hea mõte nii aja kui ka raha kokkuhoiu mõttes on ka see, kui käia poes võimalikult harva. Miks käia poes iga päev ja kulutada sellele palju aega, kui tegelikult saaks läbimõeldult teha ühe suure ja korraliku poeskäigu, mis pakub toiduvarusid kolmeks-neljaks päevaks. Võib juhtuda ka, et iga kord poes käies on soov „millegi hea“ järele, harvemini poes käimine võib olla selle lahenduseks.

Kuid millele siis ikkagi konkreetsemalt tähelepanu pöörata ning mida võtta ja mida jätta?

Nb! Eks igal inimesel on oma reeglid ja põhimõtted, mida ta oluliseks peab ja mille alusel toitu valib, ka erinevad inimeste maitseeelistused. Mis ühele tundub tervislik, see teisele ei sobi… Järgnevalt kirjutan sellest, kuidas olen mina harjunud toitu valima ja mida pean oluliseks.

Puu- ja köögiviljad

Nendel on minu toidulaual väga oluline roll! Kindlasti eelistan kodumaiseid vilju ja seetõttu suvine ja talvine puu- ning köögiviljajahtimine on täiesti erinevad. Suvel käin turul ning kõiksugused erinevad puu- ja köögiviljad on valdavalt eestimaised ning siis naudin ka värskete marjade söömist.

Mida külmemaks lähevad ilmad, seda raskem on kohalikke asju leida ja siis hakkan puu- ja köögivilju taas supermarketite lettidelt otsima. Praegusel hetkel satuvad mu ostukotti tihti näiteks banaanid ja viinamarjad, talve lähenedes kindlasti ka mandariinid. Köögiviljadest kuluvad võileivakatteks ära tomatid-kurgid, toidu sisse on hea panna porgandeid, paprikat, brokolit, lillkapsast, porrulauku jne. Lisandina söön aeg-ajalt keedukartulit.

Talvisel ajal on minu jaoks olulisel kohal kindlasti ka külmutatud köögiviljad ja erinevad köögiviljasegud, nende valik on mitmekülgne ja nende kasutamine väga mugav. Ka eelistan magustoiduks maiustuste asemel pigem külmutatud marju, neidki võib poest leida! Külmutatud viljadest loe lähemalt SIIT.

Leib/sai, teraviljatooted, pähklid

Leiva- ja saialetid on päris rikkalikud ning seal peaks olema piisavalt valikuid igale inimesele. Minu jaoks on kindlasti oluline maitse. Ükskõik, kui tervislik mõni toit ka pole, kui see mulle ei maitse, siis ma seda ei söö. Samas, minule enamjaolt maitsevadki väga just need tooted, mis minu mõistes tervisliku toidu alla kvalifitseeruvad. Enamjaolt söön täisteraleibasid, kõrge rukkisisaldusega tooteid, seemneleibu või kaeraleibu. Tihti satuvad ostukorvi näiteks Leiburi Saib või Kaerasüda.

Pastast olen eelistanud viimasel ajal täisterapastat, sama lugu riisiga. Vahel söön ka tatart või läätsesid, need on heaks vahelduseks.

Oma koht on pudrul, seda on hea mõnikord hommikusöögiks süüa. Kindlasti eelistan nelja-, seitsme- või koguni kaheksaviljahelbeid. Need on mitmekülgsemad ning see on oluline minu jaoks nii maitse kui ka toitainete sisalduse poolest.

Vahel armastan ka pähkleid süüa, kasutan neid toidus või vahepaladena. Eelistan osta erinevaid pähklisegusid ja just nimelt ainult pähklisegusid, mitte rosina-pähklisegusid. Selliste pakikeste leidmine võib omajagu keeruliseks kujuneda, kuid näiteks Rimil on oma kaubamärgi tootena selline pähklisegu täitsa olemas, ka olen söönud Pähklinäpi pähklisegu.

Piimatooted

Mina ise piimajooja ei ole ja seda juba aastaid, seega suurtes kogustes piima osta vaja pole. Vahel läheb seda veidi siiski vaja – pudru või kastme valmistamiseks. 

Piimatoodetest tihedamini tarbin juustu ning toor- või sulajuustu, kasutan neid võileivakatteks. Aeg-ajalt tarbin ka maitsestamata jogurtit, kodujuustu, kohupiima või hapukoort. Eelistan naturaalsemaid ja lihtsamaid tooteid, puhtaid maitseid.

Varem sõin palju igasuguseid jogurteid, kuid nüüd enam nii palju mitte. Põhjus lihtne – need tavalised jogurtid on tihtipeale lihtsalt nii suhkrut täis pandud ja päris marju/puuvilju on vähe. Kõik need maitsed on saadud pigem igasuguste lisatud maitse- ja lõhnaainetega. Mina eelistan ehtsamat toitu ja praegu pigem ostan eraldi maitsestamata jogurtit ja külmutatud marju, segan kokku ja saangi oma mõnusa marjajogurti.

Kohukesed on samuti suhkrupommid, eks neidki olen minevikus päris palju ja regulaarselt söönud. Enam neid niimoodi ei söö, samas vahel harva, kui tuleb isu, pole vaja end ka keelata. Minu lemmikkohukesed on kindlasti Karumsi kohukesed!

Huvitav lugu on keefiriga. Suvel on sellel tootel minu menüüs kindel koht, sest suviti armastan süüa palju kama ja teen seda just keefiriga, see on mõnus kerge ja ka jahutav toidukord! Talvisel ajal keefirit väga ostma pole kippunud.

Muna, liha, kala

Aeg-ajalt tuleb ka munaleti juurde minna, sest hommikune keedumuna või köögiviljaomlett tunduvad päris ahvatlevad. Kel võimalik, võiks eelistada talumunasid, võib juhtuda, et erinevus on kohe ka maitsest tunda.

Eelistan päris ehtsat liha ja sinki, milles on võimalikult kõrge lihasisaldus ja võimalikult vähe lisaaineid. Kuna olen selle suure pakendite uurimise töö juba ära teinud ja aeg-ajalt on vaja vaid üle kontrollida, pole sobivate toodete leidmine nii raske, kuid üldiselt tasub olla tähelepanelik. Ikka igasuguseid tooteid on müügil. Samas aina enam on turule tulnud ka igasuguseid pihve ja kotlette, mis on enam-vähem mõistliku sisuga. Eks aina enam tekib neid inimesi, kes jälgivad, mida nad oma ostukotti ja ka suhu panevad ning tootjad peavad vastavalt sellele uusi tooteid turule tooma.

Minu söögilaual on tihti kanafilee. Varem ostsin tihti juba valmismarinaadis kanafileed, -kintse või –koibasid. Nüüd aga olen ise marinaadide tegemist ja liha maitsestamist nii palju harjutanud, et enamjaolt ostan toorest maitsestamata kanafileed. Ka on minu toidulaual oma koht sealihal ning hakklihal, neid ostan samuti võimalikult naturaalsel ja puhta kujul ning nende abil saab teha maitsvaid kastmeid ja roogasid.

Kui veel veidi lihas sisalduvatest lisaainetest kirjutada, siis ega täiesti lisaainevabasid tooteid on raske leida ja ega see ei peakski olema omaette eesmärk. Pigem võiks teadvustada, kui palju neid seal tootes on ja miks nad seal on. 

Kui kõrge lihasisaldusega singis on üks-kaks säilitusainet, siis mina seda probleemiks ei pea. Need on pandud sinna tarbija turvalisuse huvides ja pean seda mõistlikuks. 

Kui aga toode kubiseb lisaainetest ja nendeks on igasugused lõhna- ja maitseained, maitsetugevdajad jms, hakkab häirekell mu pea kohal lööma. Miks need ained seal kõik on, mida nad peidavad ja mida nad reedavad? Enamasti reedavad nad seda, et tootes on puhast liha ikkagi väga vähe ja nende lisatud ainete abil saab see toode üldse aktsepteeritava maitse, lõhna ja välimuse. Minu arvamus – sellised asjad võiks ostmata jätta. Pigem süüa vähem liha, aga kui süüa, siis kvaliteetsemat.

Oma koht on ka kalal, siinkohal kehtivad samad põhimõtted. Kalapulkasid ei kipu ostma, küll aga kalafileed. Häid pakkumisi võib leida lahtisest kalaletist, kuid täitsa positiivsed kogemused on minul ka külmutatud lõhepaladega. Väga kiire, mugav ja maitsev! Aeg-ajalt on vahelduse mõttes tore võileivale panna ka räime tomatikastmes või muid taolisi valmis maitsestatud kalu.

Millist tarkust eriti just sellest liha puudutavast teemast kaasa võtta – pakendite lugemine on oluline! Värske toore lihaga ei saa mööda panna, sinna pole midagi lisatud, kuid muus osas on oluline osata tähele panna. Ka ühe tootegrupi sees võivad erinevused olla väga suured, heaks näiteks on vorstid ja viinerid. Nende toodete maine ei ole just parim, kuid ometigi on võimalik praegusel ajal leida ka nendest tootegruppidest korraliku kvaliteediga ja pigem tervislikke tooteid.
Loe toidu märgistusest lähemalt SIIT.

Joogid

Üldiselt joon igapäevaselt kraanivett ning talvisel ajal on oma roll ka taimeteedel. Igasuguseid lisatud suhkruga karastus-, mahla- ning energiajooke väldin teadlikult. Tegelikult pole nende järele ka isu, sest ma tean, mis seal sees on ja… no miks siis see isu peaks alles olema? Need pole ju mu organismile mitte mingilgi määral vajalikud.

Vahel harva tuleb aga mahlaisu, kodused mahlad on muidugi need kõige mõnusamad, samas vahel on täitsa tore ka poest apelsinimahla osta.

Jookide alla kuulub mõistagi ka alkohol. Alkohol on tegelikult täiesti eraldi teema, aga lühidalt öeldes – eks ikka see mõõdukus on ka siin kõige tähtsam. Ise olen alati vägagi mõõdukas alkoholitarbija olnud, eks olen üht-teist proovinud, kuid minu eelistus on valge või punane vein, 1-2 klaasi.

Näksid-maiustused

Kõik eelnev võtabki päris kompaktselt kokku selle, kuidas mina toitu valin ja mida mina igapäevaselt poest ostan ja mida söön. Kui lugejal tekib küsimus, mida ma söön maiustamiseks või näksidena filmiõhtul, siis eks needki palad leiab valdavalt nendest samadest toidugruppidest, mis siin juba kaetud on.

Armastan suupistetena näiteks viinamarjade ja sinihallitusjuustu kooslust, ka meeldivad mulle rukkileivakesed (ideaalne kartulikrõpsude alternatiiv), mis on küll üsna soolased, kuid muus osas täiesti mõistliku koostisega. Ka naudin erinevaid köögivilju dipikastmega ning pähkleid.

Magusaisu korral maiustangi magusate puuviljade või marjadega (maiasmokkadel tasub proovida datleid!), teen ka ise kodus aeg-ajalt mee baasil tooršokolaadi ja martsipani. Päris koogi- ja tordivastane ei ole, kuid neid söön harva ja vähe ning sellisel puhul eelistan samuti võimalikult lihtsaid ja pigem koduseid kombinatsioone.

Kuidas valid Sina toitu? Kui hoolega jälgid pakendi märgistust?