Müslist ja müslibatoonidest

Müsli võib olla mõnus, maitsev ja tervislik hommikusöök, mis annab päeva alguseks mõnusa annuse energiat ning varustab organismi ka mitmete vajalike vitamiinide ja mineraalainetega.

Paljud tavalised poemüslid on tihti aga küllaltki suure suhkrusisaldusega ning samas ka küllaltki iseloomutud. Ehk siis „rikkalik“ puuviljamüsli sisaldab puuviljadest enamasti vaid suure hulga rosinaid, pähklimüslist on võimalik leida võib-olla vaid  mõni üksik pähkel…

Muidugi on olemas ka paremaid müslisid, mis on tervislikumad ja sisukamad, kuid selliseid on üsna vähe ja nende hindki kipub päris krõbe olema.

Nagu ka paljude muude toodete puhul, siis müslit pole ma enam päris ammu poest ostnud. Ega seda kogu aeg tahagi, kuid kui tuleb jälle isu ja on vaja hommikusöökidesse vaheldust tuua, siis teen hoopis ise.

Ega see müsli tegemine keeruline pole. Lihtsaim müsli valmib nii, et kokku tuleb segada meelepärased materjalid ja ongi kõik! Mulle meeldib aga pisut krõbe müsli, seega olen erinevate helveste segu vähese meega esmalt ahjus röstinud ning siis lisanud kõik muu, mis meeldib – erinevad pähklid, seemned, mõnikord ka kuivatatud puuviljad, kookoshelbed jne.

Müslibatoonidega on täpselt sama lugu. Ka neid leidub poodides külluslikult, kuid need nö tavalised müslibatoonid on enamasti ülemagustatud ning lisaks sellele koosnevad oh-kui-paljudest kahtlase väärtusega komponentidest, mis seab kahtluse alla nende tervislikkuse ja tekib küsimus, kas neid üldse tasub osta. Jällegi – muidugi on olemas ka päris maitsvaid, tervislikke ja eeskujuliku koostisega müslibatoone, nende hinnad kipuvad paraku olema umbes 2€/tk.

Kunagi ammu olen korra-kaks ise müslibatoone teinud, ega seegi eriti keeruline pole. Kogu müslimass tuleb lihtsalt segada millegi sellisega, mis seda massi koos hoida võiks. Ise olen kasutanud mett, seganud kõik hoolega läbi, surunud vormi põhja ning siis seda kõike ahjus veidi kuumutanud.

Nüüd viimane kord tahtsin proovida, kas seda kuumutamise osa vahele jätta ei võiks. Segasin erinevad helbed, pähklid ja seemned meega potis kokku ning surusin vormi põhja ja asetasin hoopis külmikusse.

Müslibatoon tuli maitsev, kuid samas jäi veidi niiskeks ja nätskeks ning vormist välja võttes ja lõigates hakkas paraku lagunema. Nii läks seekord veidi untsu ka plaan katta müslibatoonid ise tehtud tooršokolaadiga. Hakkasin müslibatooni šokolaadimassi sisse kastma, kuid see lagunes sinna täitsa ära. Järgmistele batoonidele panin lihtsalt väikese törtsu šokolaadi peale.

Kuigi olen müslit ja müslibatoone mitu korda teinud, siis avastamis- ja katsetamisruumi veel on! 

Ilmselt tasub järgmisel korral proovida, kas ahjust läbi käinud müslibatoone õnnestub šokolaadiga paremini katta ning kindlasti tahan kunagi proovida veel uuesti kuumtöötlemata müslibatooni valmistamist – eesmärgiga leida viis, et batoon ei laguneks nii kergesti.

Kas ka sulle maitseb müsli? Kas oled ka ise proovinud müslit või müslibatoone valmistada?