Suvel on mõnus minna
oma aeda ja võtta sealt värskeid puu- ja köögivilju. Kui endal aiamaad pole,
siis annab selle sama mõnusa tunde ka hommikune turulkäik ja sealt kohalike
viljade ostmine.
Kõik need viljad on suvisel ajal värske välimuse, lõhna ja
maitsega ning on aru saada, et need on pungil vitamiinidest ja
mineraalainetest.
Mida aga teha sügise saabudes või keset talve?
Muidugi saab
panustada talveks keldrisse hoiule pandud porganditele või sügisel
konserveeritud kurkidele, seentele ja letšole, kuid võib juhtuda, et
mitmekülgse toitumise tagamiseks vaid nendest ei piisa.
Poest on õnneks omajagu
köögivilju ka aasta ringi saada, kuid oluline on teada, et kehvemad pole ka
külmutatud köögiviljad ning neist ei peaks kindlasti mööda vaatama.
Parimal juhul on
neis säilinud kõik väärtuslikud toitained ning kui viljad on korjatud õigel
ajal ja külmutatud kiiresti, võivad need olla isegi vitamiinirikkamad kui talvisel
ajal müügil olevad värsked köögiviljad.
Loe külmutatud
köögiviljadest veidi juurde ka SIIT.
Ka mina naudin suvel eelkõige ikka eestimaiseid puu- ja köögivilju ning marju. Sügise saabudes hakkan aga aina enam külmutatud köögiviljade poole vaatama ja neid endale sügavkülmikusse varuma.
Külmutatud
köögiviljad pole mitte ainult toitaineterikkad – neil on teisigi positiivseid
omadusi. Mulle meeldib näiteks väga see, et nende kasutamine on lihtne ja mugav.
Külmutatud köögiviljad on juba ette
puhastatud, mingeid kadusid pole. Eriti hindan oma kiire elutempo puhul ka
seda, et need on ka ette tükeldatud – ajakokkuhoid on garanteeritud.
Lisaks on need
köögiviljad ka maitsvad ning nende abil on võimalik tuua toitudesse palju
vaheldust. Tavaliselt ostan erinevaid köögiviljasegusid ja kombineerin neid,
nii saab päris huvitava toidu.
Valik on toidupoes päris
suur ning pakutakse rikkalikult erinevaid köögiviljasegusid. Samas on võimalik osta ka selliseid pakke, kus on vaid ühte sorti köögivili (nt oad, herned, porgand, lillkapsas jms). Nii on muidugi täielik vabadus, mida just seekord toidu sisse panna ja mis välja jätta.
Kui Sa pole siiani
veel külmutatud köögiviljade letiga tutvunud, siis laiast valikust saad veidi
aimu näiteks SIIT või SIIT.
Milliseid köögivilju
sööd Sina talvisel ajal ning kas ostad samuti külmutatud köögivilju?
Kuidas tuleks siis köögivilju(värskeid või külmutatud) valmistada, et nendes säiliks maksimaalne kogus väärtuslike toitaineid. Mina üldiselt hautan neid natukene, ning siis praen oliiviõliga ja kasutan ohtralt maitseaineid. Kas see on väga halb lahendus?
VastaKustuta:D
Kuumutamine paraku vähendab vitamiinide hulka tõepoolest, mineraalained peaks olema püsivamad.
VastaKustutaEelistada võiks aurutamist või väheses vees keetmist ja sedagi lühikest aega. Osa vitamiine lähevad keetes keeduvette - eriti tark oleks seda keeduvett ka kuidagi ära kasutada, mitte lihtsalt kraanikausist alla valada.
Oluline on ka kuumutamise aeg - see võiks olla võimalikult lühike. Kui köögiviljad valmivad näiteks 5 minutiga, siis pole tark neid seal igaks juhuks 20 minutit hoida, see kindlasti vähendab toitainete hulka. Ka pole vaja köögivilju enne vee keema minemist vette ligunema panna, need võib lisada alles siis, kui vesi on juba kuum.
Praadimisel vaadata samu asju - mitte üleliia kõrget temperatuuri valida ja mitte üleliia palju praadida. Vähem on parem!
Korra jäi tegelikult silma ka see, et kasutad praadimiseks oliiviõli. Tead, veidi sõltub, milline ta sul täpselt on, aga kui kasutad kõrgetel temperatuuridel rafineerimata extra virgin oliiviõli, siis see ei pruugi olla kõige targem valik.
Seda olin kuulnud, et extra virginiga praadida ei tohi. Mingit praadimiseks mõeldud oliivikat kasutame meie!
VastaKustutaOstan ka üsna tihti külmutatud segusid. Seda enam, et kohalikus toidupoes pole värske kraami valik just kiita.
VastaKustutaKasutan nii suppides kui niisama läbi praetult.
Siit leiate teavet selle "kardetud" extra virgin ;) kohta pisut rohkem:
VastaKustutahttp://toitumistarkus.ee/extra-virgin-oliivoli-kuumutada-voi-mitte/
http://www.bio4you.eu/et/blog/spikrid-toodete-valimiseks/1-oliivioli-abc.html
Tead, minu arvates ta nii kardetud pole, kuid paraku oliiviõli (ja ka teiste rasvade ja õlide) kohta on liikvel ikka igasugust informatsiooni.
KustutaEriti skeptiline tuleks olla sellise info ja artiklite suhtes, kus pole kirjas, kust ja kellelt see pärineb ning millisele teadusuuringule konkreetselt viidatakse.
Tundub, et osade asjade kohta leidub ka vastandlikke teadusuuringuid ja sellistes olukordades on mõistlik olla pigem tagasihoidlik ja ettevaatlik.
Kuigi olen vägagi teadlik paljudest väidetest, et ka extra virgin oliiviõliga on täiesti ohutu kõrgetel temperatuuridel praadida, siis ma ise oma nime sellele kõigele alla siiski igaks juhuks ei paneks ning nii kindlalt seda väita ei julgeks. Usun seda, kuid jätan mõne protsendi ka kahtluseks alles. Nii kõlas ka minu soovitus - olenevalt õlist see võib olla hea valik, aga ei pruugi olla.
Kuid see õliteema on tegelikult juba täiesti eraldi väga pikk ja mitmetahuline teema, mis antud postitusega nii sügaval tasemel enam ei haaku.
Kindlasti aga aitäh kaasa mõtlemast ja kommenteerimast, ka sain idee, millest võib-olla teinekord kirjutama peaksin, kui leian endale väga põhjalikud ja usaldusväärsed teadusallikad ja sellel teemal ka ise lõplikult selgusele olen jõudnud :)
Igal õlil on oma suitsemispunkt ja seda pole raske endale selgeks teha. Kõikide õlidega kõrgetel temperatuuridel praadimine ohutu pole.
KustutaOma kogemus seisneb selles, et lõpetades rafineeritud õlide kasutamise (mida siis puhastatakse kemikaalidega) on pannid (ostan korraliku kvaliteediga panne) korras. Pole eriline praadija, aga pannkoogi tegemist tuleb lastele ette.
Huvitav oleks ühte korralikku "kodutööd" ;) õlide kohta tõesti lugeda. Teades kui raske on kallutamata teadusuuringuid leida, väga raske.
Loomulikult jõudu õppimisele ja arenemisele. :)