Martsipani tegemine on imelihtne!

Martsipan maitseb mulle väga, kuid poest on olnud päris raske leida just sellist martsipani, nagu mulle meeldib. Nagu ikka kombeks – millega pole rahul, selle tegemine tuleb ikka ise ära proovida!

Kui soovin leida poest martsipani, siis on mul sellele mõned nõuded.

Kuigi martsipan šokolaadis kõlab päris hästi, siis martsipaniisu korral eelistan ma seda kindlasti ikkagi glasuurimata kujul.

Ka sooviksin ma tunda eelkõige just mandlimassi maitset, seega proovin leida võimalikult kõrge mandlisisaldusega martsipani. Paraku osades martsipanides on mandlimassi väga vähe ja samas suhkrut nii palju, et tegu on lihtsalt mingi asjaga, mis maitseb jube magusalt.

Kui viimasel ajal üldse poest martsipani olen ostnud, siis olen valinud sellise, mida tegelikult küpsetistes kasutatakse. Olen suutnud leida isegi selliseid, kus mandlimassi on 60-70%.

Kõige parem leid poest oli ükskord Kaubamajast – meemartsipan, millel oligi vaid kaks komponenti: mandlimass ja mesi. See maitses tõesti hästi ning osaliselt just see oligi ka minu inspiratsiooniallikaks.

Etteruttavalt ütlengi, et mina tegin oma koduse meemartsipani samuti vaid kahest komponendist ning kindlasti maitseb kodus tehtud martsipan paremini (või vähemalt sama hästi) kui poemartsipan. Mulle meeletult meeldib, et nii saab jälle ise katsetada ja proovida, milline on parim mandlimassi versus magustaja vahekord ning mis peamine – muid komponente ei olegi vaja!

Pole vist vaja põhjendada, miks ma ei eelista seda martsipani, kus on 61,5% suhkrut, vaid 23% mandleid ning ülejäänud 15,5% koosneb lõssipulbrist, glükoosisiirupist, veest, piiritusest, brändist, stabilisaatorist ning lõhna- ja maitseainetest.

Kuidas martsipani teha?

Kindlasti on vaja mandleid ning need tuleks koorida. Koor tuleb väga lihtsalt maha, kui mandlid on mõned minutid kuumas vees leos olnud. 

Kuna nüüd on mandlid niisked, on järgmiseks sammuks nende kuivatamine. Ilmselt kuivavad nad mõne aja möödudes ka lihtsalt toatemperatuuril, kuid mina soovisin kiiremat tulemust ning panin nad madalal temperatuuril (40-50 kraadi) ahju kuivama. 

Viimaks on vaja mandlid peeneks pulbriks purustada ning selle töö aitab ära teha näiteks kohviubade jahvataja.

Nüüd polegi enam muud järele jäänud kui magustamine. Mina kasutasin magustamisel mett, kuid muidugi võib katsetada ka teiste magustajatega. Kogu mass tuleb ilusasti läbi segada ning sõltuvalt mee kogusest võibki sellest piisata. Kui mett väga vähe panna, võib juhtuda, et peab lisama ka väga väikese koguse vett või muud vedelikku, et mandli- ja meemass kenasti kokku hakkaks ja ka voolitav oleks.

Ongi valmis, head isu!

Milline on optimaalne mandlijahu ja mee suhe?

Esimesel martsipaniteol tegin eksperimenteerimiseks kahte sorti martsipani. Esimesel puhul panin mett ja mandlijahu võrdselt, ehk siis sain 50% mandlisisaldusega martsipani. Teisel puhul panin 80% mandlijahu.

Mõlemad olid maitsvad, kuid kui aus olla, siis päris rahule ka ei jäänud. 50-50 variatsioon oli minu jaoks kindlasti liiga magus ning mee maitse oli päris hästi tunda, veidi ehk isegi mee maitse domineeris.

80% mandlisisaldusega martsipan meeldis mulle rohkem ja oli täitsa maitsev, kui midagi oli ikkagi justkui puudu, see oli veidi tuim.

Pärast esimest õppetundi proovisin leida seda kuldset keskteed ning proovisingi teha 65%-lise mandlisisaldusega martsipani. Bingo – see oli tõesti hea, maitses neist kolmest minu jaoks kõige paremini, midagi polnud puudu ega ka üle.

Olen üpris kindel, et need kaks korda ei jää minu viimaseks martsipaniteoks!