Tervislik toit - mis see on?

 Miks me sööme? Kas tõesti vaid selleks, et olla saledad või hoopis lihtsalt naudingu pärast?

Ei, kohe kindlasti ei söö me seepärast... Me sööme, et elada. Meie kehal on vaja elus püsimiseks energiat ning kõikide oluliste protsesside toimimiseks läheb vaja muidugi ka erinevaid vitamiine ja mineraalaineid.

 Niisiis tundub minu jaoks jabur, et kui toitumisest meedias räägitakse, siis kogu tants käib saleduse/ülekaalulisuse ümber. Tundub, et kedagi ei huvita see fakt, et me sööme tegelikult ju selle eesmärgiga, et oma keha sõna otseses mõttes toita, toidust kõik vajalikud toitained kätte saada ning seeläbi terved, pikaealised ja õnnelikud olla.

Iga päev tekib Internetti uut informatsiooni toitumisest, tervislikest/mittetervislikest toitudest ning kaalulangetusnippidest. Mis on aga see, mis on oluline ja milliseid nõuandeid võiks tõepoolest järgida?

Kui keegi väidab, et kõikidele inimestele on mingi teatud toitumisstiil/dieet või toiduaine ideaalselt sobiv või vastupidi – täiesti keelatud, siis võib juba aimata, et selle info levitaja pole see kõige õigem inimene, kellelt nõu küsida. Me kõik oleme erinevad ja paraku meie keha reageerib erinevatele toiduainetele isemoodi, ka on meie vajadused erinevad. 

Me saame küll üldiselt rääkida, milliseid toite oleks mõistlik eelistada ja mis võib potentsiaalselt tervisele head või halba teha, kuid täielik jaburus on öelda, et siin planeedil ei tohiks mitte ükski hing süüa liha, gluteeni sisaldavaid toiduaineid või hoopis piimatooteid või ei kõlba süüa herneid ja ube.

Jah, mõnel tekivad nende kõikide toitude puhul vaevused, kuid eks igaüks peaks ikka oma keha kuulama!

Mis oleksid aga need asjad, mida võiks jälgida ja mida oleks mõistlik eelistada?

Ilmselt üks lihtsamaid ja loogilisemaid mõtteid on see, et võiks eelistada võimalikult naturaalset toitu, seda nii kasvatusviisi kui ka töötlemisastme poolest. Ei pea minema äärmuslikuks – pole vaja olla 100% ökotoodete tarbija ega ka toortoitlane, kuid lihtsuses ja naturaalsuses peitub ju võlu, kas pole?

Miks süüa vorsti, milles on vähe liha ja palju lisaaineid, kui me saaksime ka süüa sinki, milles on palju liha ja vähe (kui üldse) lisaaineid. Samamoodi – miks osta sügisesel ajal välismaalt imporditud poeõunu, kui me saaksime väikese vaevaga tarbida ka kohalikke, eestimaiseid õunu. Miks juua karastusjooke, milles pole midagi väärtuslikku ja mis sisaldavad palju lisatud suhkrut, kui me saame juua naturaalset mahla või maailma parimat jooki – vett.

Mis teeb paksuks?

Kaalutõus võib olla tingitud mitmetest asjaoludest. Lihtne loogikareegel ütleb, et kaalutõusu eelduseks on see, et sisse tulev energiakogus on suurem kui kulutatav energiakogus. Mõistlik on end liigutada, see teeb head nii kehale kui vaimule, kuid kehakaalu kontrollimiseks on oluline eelkõige just oma toiduvalikud üle vaadata.

Üsna suurtes kogustes võiks süüa erinevaid köögivilju, nad täidavad suurepäraselt kõhtu ja varustavad meid toitainetega, samas annavad küllaltki vähe energiat. 

Puuviljad on samuti suurepärane valik, mis sest et nende energiasisaldus on veidi suurem. Kõige suhkrurikkamad puuviljad on ilmselgelt kuivatatud puuviljad, datlid, viinamarjad ja banaanid ning mõneti on mõistlik nende tarbimist piirata, samas need kõik on kordades ja kordades paremad, kui haarata suvalise suhkrurikka ja lisaaineid täis maiustuse järele.

Head toiduvalikud nii sisu kui energiasisalduse poolest on ka maitsestamata piimatooted, munad, kala ja liha. Kuid siis tõepoolest liha, mitte lihalaadsed tooted, mis on kokku pandud kes-teab-millest. 

Sisult on head ka igasugused seemned ja pähklid, kuid neid pole mõistlik kilode kaupa pugida, energiat annavad nad omajagu. 

Enamike inimeste toidulaual on oma koht ka teraviljatoodetel, eelistada võiks vähem töödeldud ja seeläbi toitaine- ja kiudainerikkamaid variante.

Piiri võiks pidada aga kõiksuguste poolfabrikaatidega, erinevate magustatud piimatoodete ja hommikuhelvestega ning igasuguste suhkru- ja rasvarikaste maiustustega ning ka ilmselgete rasvapommidega nagu näiteks kartulikrõpsud. 

Salakavalad võivad olla ka joogid – karastusjoogid jms on suhkrut täis pumbatud ning annavad palju energiat. Kuigi mahlad sisaldavad vitamiine ja mineraalaineid ning vaid puuviljas endas sisalduvat naturaalset suhkrut, ei tasu ka naturaalse mahlaga liialdada, mahl on ikkagi puuvilja kontsentreeritud vorm ning seetõttu küllaltki suhkrurikas.

Kas näljatunne on kaalulangetamisel paratamatus? 

Absoluutselt mitte! Kaalu langetamiseks ei ole vaja süüa vähe, ammugi ei tohiks tunda näljatunnet. Selline lähenemisviis saab olla vaid ajutine ja viib murdumiseni, sest inimene ei suuda nii elada. See on ka põhjus, miks imedieedid ei tööta.

Kaalulangetuse võtmeks on õigete valikute tegemine ning uute väärtushinnangute püsimajäämine. Eesmärgiks ei peaks üldse  olema suur kaalulangetus ja päevapealt „halvast“ toidust loobumine, vaid lihtsalt normaalne, kehale rikkalikult toitaineid andev võimalikult naturaalne toitumine ning iga päevaga aina enam nende heade toiduvalikute kinnistamine. Uskuge mind, see kõik toob tegelikult kaasa ka kehakaalu normaliseerumise. 

Eesmärk võiks olla see, et iga toit, mida suhu pista, annaks meie kehale midagi juurde. Toitumisel on tähtsad mõõdukus ja mitmekesisus ning julgustan kõiki avastama just seda, mis neile kõige paremini sobib!