Selle
aasta jooksul olen lugenud omajagu erinevaid toiduga seotud raamatuid. Nimetan
siin ära vaid need, mis minu arvates nimetamist väärivad ja mulle eriti
meeldisid.
Aasta
alguses lugesin suurepärast New York Times’i menukit: „Sool, suhkur, rasv“, mis
räägib Ameerika suurte toidutööstuste baasil sellest, kuidas valmivad erinevad
retseptid nende valmistoitude jaoks ning kuidas arvutatakse välja ka kas või
karastusjoogi joovastuspunkti.
Raamat on jagatud kolme suurde ossa, kus
räägitaksegi siis toidutööstuse salarelvadest – soolast, suhkrust ja rasvast.
Ei maksa muidugi üldse arvata, et need on toodetes eraldi, tihtipeale sisaldab
toode palju rasva ja suhkrut või palju rasva ja soola või suurtes kogustes
koguni kõike kolme!
Sarnasel
teemal ehk siis sellest, kuidas toidutööstused võivad inimestega manipuleerida
ning neid haneks tõmmata, rääkis ka raamat nimega „Toidudemagoogia“. Samuti
väärt lugemine.
Midagi
hoopis teistsugust oli raamat „Kahvliga või kahvlita“. Selle puhul on
tegelikult tegu ajalooraamatuga, mis räägib erinevate söögiriistade või
köögimasinate saamis- ja arenemislugudest.
Raamat on jagatud põhiteemadeks:
potid-pannid, nuga, tuli, mõõtmine, peenestamine, söömine, jää ja köök.
Ma
polnud kunagi varem ajaloost nii elevil olnud!
Suvel
tekkis mul suurepärane võimalus laenata tuttavalt mõnda ingliskeelset raamatut
toidust ja toitumisest.
Alustasin
David Wolfe „Eating for Beauty“-ga, mis oli huvitav ja rikastav lugemine. Kuigi
ta ise pooldab taimset toitu ning sedagi enamasti toortoiduna ja kuigi ma ise
pole ei taime- ega toortoitlane, siis meeldis see lugemine mulle väga ning
andis mõtteainet küll.
Samalt
autorilt lugesin ka raamatut „Superfoods“, mis sattus mu juurde täpselt õigel
ajal. Just siis olin avastamas enda jaoks tooršokolaadi ning sain sealt lugeda
üsna põhjalikult kakaost. Muidugi pakkusid huvi teisedki supertoidud nagu goji
marjad, spirulina, aloe vera või erinevad kookostooted.
Väga
põnev lugemine oli Patrick Holfordi „New Optimum Nutrition For the Mind“, kus
panin rõhku peamiselt just raamatu esimestele peatükkidele. Need rääkisid
üldiselt toitumisest ja põhitoitainetest, kuid ka ka alkoholist, stressist,
ärevusest ja unehäiretest ning suhkrust ja simulantidest. Raamat oli kirjutatud
lihtsalt ja arusaadavalt ning tõsine jutt oli rikastatud värvikate näidetega.
Suve
lõpus lugesin Jolene Hart’i „Eat pretty– nutrition for beauty, inside and out“, mis on ka ise nii seest kui väljast
tasemel raamat. Sisu on asjalik ja huvitav, kuid samas lihtsalt kirjutatud, nii
et ka tavainimene kõigest aru peaks saama, samas näeb see raamat minu arvates
lihtsalt nii hea välja. Seda ei tahtnudki käest ära panna!
Raamat
räägib kõigest olulisest – üldiselt toitumisest ja toitainetest ning mida peaks
toidu valimisel silmas pidama, mis on suurimad „ilureeturid“ ning ka
seedimisest, hormoonidest ja une tähtsusest. Raamatus pakutakse välja ka ideid
erinevate aastaaegadega toimetulekuks ning seal on ka mõned retseptid.
See
on praeguseks ka viimane raamat, mida olen lugenud. Huvipakkuvaid raamatuid on küll
ja küll, kuid veel ei oska öelda, millal nendeni jõuan.
Milliseid
toiduga seotud raamatuid Sina lugenud oled? Mida oskad soovitada?
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar