Vana uudis on see, et Eestis on
täielik käsitööõllede buum. Uusi tegijaid tuleb kogu aeg juurde ning erinevaid
Eesti käsitööõllesid pole enam ammu mitukümmend, nüüd võib erinevaid sorte kokku
lugeda juba sadades…
Tundub, et tärganud on ja aina
enam areneb ka siidrimaastik. Panen lühidalt kirja oma kogemused erinevate
siidritega.
Saku siidrid Pilvine õun ja Mesine pirn
Kui need siidrid sel aastal müüki
tulid, olin väga elevil. Mõlemad sordid said kohe ära proovitud ning kohe sai
selgeks ka see, et pirnisiider on minu jaoks liiga magus. Ka pilvine õun on
küllaltki magus, kuid sai siiski mu lemmikuks. Olen seda siidrit suve jooksul
nii mõnelgi korral joonud ja seda nautinud.
Põltsamaa õunasiider
Kui see siider välja tuli, olin
veel rohkem elevil. Selle siidri puhul meeldis mulle juba alguses ka selle
suurus ja pudel. Põltsamaa õunasiidri näol on tegemist veidi kuivema siidriga,
mis on oma olemuselt minu jaoks isegi pisut veinilik. Siiski on tegu väga
lihtsa siidriga, mis pole ka liiga kuiv ja mida on kerge juua. Kui Saku
siidreid meeldis ja sobis mul hästi otse pudelist juua, siis see siider väärib juba
veiniklaasist serveerimist. Soovitan!
Jaanihanso
Jaanihanso siidrid on antud
siidritest minu jaoks kõige erilisemad. Ilmselgelt need siidrid ongi erilised –
need on valmistatud Eesti õuntest, esmane käärimine toimub metsiku pärmi abil
ning teisene käärimine toimub pudelites. Tegu on tõepoolest luksuslike
käsitöösiidritega!
Mina kuulsin Jaanihanso
siidritest esimest korda sel kevadel, kui sattusin lugema artiklit nende
tegemistest ja kui nägin lugu Pealtnägijas. Veidi aega läks mööda ning suve ühe
suurepärase ettevõtmise „Avatud talude päev“ raames külastasin Jaanihanso
siidrivabrikut. Seal sai näha, kuidas siidrit valmistatakse ning sai uurida
kõige kohta, mis huvi pakkus.
Selle hetkeni polnud Jaanihanso
siidreid ma veel ise maitsnudki. Külastuselt said kaasa ostetud kaks siidrit –
Jaanihanso Sec ja Brut. Mõlemad olid väga head, taaskord kasutaksin sõna „veinilikud“.
Haapsalu käsitööõllede festivali
raames tekkis võimalus taas Jaanihanso siidreid proovida. Siis sain maitsta ka
Jaanihanso Doux siidrit. Kõik kolm meeldivad mulle, kuid minu jaoks oli kõige
mõnusam ja kõige sügavama sisuga Jaanihanso Brut. Soovitan väga!
Linda Ubin ?!?
Juhuslikult sattusin paar päeva
tagasi sellise uue siidri peale. Tundub, et see on A. Le Coq-i vastulöök Saku
siidritele. Välimuse ja esmamulje järgi tundub see küllaltki sarnane olevat Saku
Pilvise Õunaga. Võib muidugi juhtuda ka, et eksin. Kui poes seda uut toodet
nägema peaksin, proovin kindlasti!
Pildid ja info leiad SIIT.
Millised on Sinu kogemused nende jookidega? Milliseid siidreid oled veel proovinud?
Millised on Sinu kogemused nende jookidega? Milliseid siidreid oled veel proovinud?
Nüüdseks olen ka selle viimase ehk Linda Ubina ära proovinud. Paraku see oli küll pettumus. Siider oli oma olemuselt tühi ja ilma sügavuseta, tunda oli vaid magusapoolset lõhna ja maitset. Kõige rohkem meenutas see siider mulle lihtsalt veega lahjendatud õunamahla. Ei soovita...
VastaKustuta