Siidribuum!

Vana uudis on see, et Eestis on täielik käsitööõllede buum. Uusi tegijaid tuleb kogu aeg juurde ning erinevaid Eesti käsitööõllesid pole enam ammu mitukümmend, nüüd võib erinevaid sorte kokku lugeda juba sadades…

Tundub, et tärganud on ja aina enam areneb ka siidrimaastik. Panen lühidalt kirja oma kogemused erinevate siidritega.

Saku siidrid Pilvine õun ja Mesine pirn

Kui need siidrid sel aastal müüki tulid, olin väga elevil. Mõlemad sordid said kohe ära proovitud ning kohe sai selgeks ka see, et pirnisiider on minu jaoks liiga magus. Ka pilvine õun on küllaltki magus, kuid sai siiski mu lemmikuks. Olen seda siidrit suve jooksul nii mõnelgi korral joonud ja seda nautinud.

Pildid ja info leiad SIIT.

Põltsamaa õunasiider

Kui see siider välja tuli, olin veel rohkem elevil. Selle siidri puhul meeldis mulle juba alguses ka selle suurus ja pudel. Põltsamaa õunasiidri näol on tegemist veidi kuivema siidriga, mis on oma olemuselt minu jaoks isegi pisut veinilik. Siiski on tegu väga lihtsa siidriga, mis pole ka liiga kuiv ja mida on kerge juua. Kui Saku siidreid meeldis ja sobis mul hästi otse pudelist juua, siis see siider väärib juba veiniklaasist serveerimist. Soovitan!

Info leiad SIIT.

Jaanihanso

Jaanihanso siidrid on antud siidritest minu jaoks kõige erilisemad. Ilmselgelt need siidrid ongi erilised – need on valmistatud Eesti õuntest, esmane käärimine toimub metsiku pärmi abil ning teisene käärimine toimub pudelites. Tegu on tõepoolest luksuslike käsitöösiidritega!

Mina kuulsin Jaanihanso siidritest esimest korda sel kevadel, kui sattusin lugema artiklit nende tegemistest ja kui nägin lugu Pealtnägijas. Veidi aega läks mööda ning suve ühe suurepärase ettevõtmise „Avatud talude päev“ raames külastasin Jaanihanso siidrivabrikut. Seal sai näha, kuidas siidrit valmistatakse ning sai uurida kõige kohta, mis huvi pakkus.

Selle hetkeni polnud Jaanihanso siidreid ma veel ise maitsnudki. Külastuselt said kaasa ostetud kaks siidrit – Jaanihanso Sec ja Brut. Mõlemad olid väga head, taaskord kasutaksin sõna „veinilikud“.

Haapsalu käsitööõllede festivali raames tekkis võimalus taas Jaanihanso siidreid proovida. Siis sain maitsta ka Jaanihanso Doux siidrit. Kõik kolm meeldivad mulle, kuid minu jaoks oli kõige mõnusam ja kõige sügavama sisuga Jaanihanso Brut. Soovitan väga!

Info leiad SIIT ja SIIT

Linda Ubin ?!?

Juhuslikult sattusin paar päeva tagasi sellise uue siidri peale. Tundub, et see on A. Le Coq-i vastulöök Saku siidritele. Välimuse ja esmamulje järgi tundub see küllaltki sarnane olevat Saku Pilvise Õunaga. Võib muidugi juhtuda ka, et eksin. Kui poes seda uut toodet nägema peaksin, proovin kindlasti!

Pildid ja info leiad SIIT.


Millised on Sinu kogemused nende jookidega? Milliseid siidreid oled veel proovinud?